Ühel ilusal novembrikuu kolmapäeval käisime Sipsikutega nukuteatris vaatamas etendust "Jussikese seitse sõpra". Vahva ja seiklusterohke päev oli.
Esmalt tuli lasteaias hommikul kõigil kõhud kõvasti putru täis süüa, kuna matk teatrisse oli pikk. Kui oli söödud, siis sättisime minekule. Kõigepealt tuli kiirustada bussi peale. Õnneks jõudsime natuke varem ja saime bussipeatuses aega ka autode üle lugemiseks. Bussiga sõitsime paar peatust kuni jõudsime rongijaama. Veel pisut ootamist ja rongisõit võis alata. Nii mõnelegi meist oli see esmakordne kogemus aga meile see väga meeldis, eriti vahva oli korrata peatuste nimesi, mida üks tädi läbi raadio enne rongi peatumist ütles. Lõpuks saabus ka meie peatus. Natuke jalutamist ja kohal me olimegi. Riided garderoobitädile antud suundusime saali poole. Saalis oli meile broneeritud kõige viimane rida ja meiega ühes reas istus ka helipuldi mees. Saalis kustusid tuled ja algaski see kaua oodatud etendus. Etendus oli nii kaasakiskuv, et pidime lausa vahepeal ise ka püsti tõusma ja laulma. Aga pisut hirmus oli see koht, kus suur öökull lavale ilmus - siis surusime endid kõvasti vastu tooli. Kõige rohkem meeldis meile see osa kui Jussike jõudis Pühapäevamaale, kus ta kohtus taas kõigi oma sõpradega. Etendus meeldis meile väga.
Etendus vaadatud tuli hakkata liikuma lasteaia poole. Bussipeatusesse jõudmiseks pidime jalutama läbi vanalinna, kus nägime nii mõndagi huvitavat. Seekord oli bussisõit natukene pikem kui muidu ja nii mõnelgi meist kippus uni silma pugema, aga olime vaprad ja pidasime vastu. Lasteaias ootas meid soe supp ja magustoit ning oma mõnusad voodid kus pikast matkast välja puhatud sai.
Sipsikud
Esmalt tuli lasteaias hommikul kõigil kõhud kõvasti putru täis süüa, kuna matk teatrisse oli pikk. Kui oli söödud, siis sättisime minekule. Kõigepealt tuli kiirustada bussi peale. Õnneks jõudsime natuke varem ja saime bussipeatuses aega ka autode üle lugemiseks. Bussiga sõitsime paar peatust kuni jõudsime rongijaama. Veel pisut ootamist ja rongisõit võis alata. Nii mõnelegi meist oli see esmakordne kogemus aga meile see väga meeldis, eriti vahva oli korrata peatuste nimesi, mida üks tädi läbi raadio enne rongi peatumist ütles. Lõpuks saabus ka meie peatus. Natuke jalutamist ja kohal me olimegi. Riided garderoobitädile antud suundusime saali poole. Saalis oli meile broneeritud kõige viimane rida ja meiega ühes reas istus ka helipuldi mees. Saalis kustusid tuled ja algaski see kaua oodatud etendus. Etendus oli nii kaasakiskuv, et pidime lausa vahepeal ise ka püsti tõusma ja laulma. Aga pisut hirmus oli see koht, kus suur öökull lavale ilmus - siis surusime endid kõvasti vastu tooli. Kõige rohkem meeldis meile see osa kui Jussike jõudis Pühapäevamaale, kus ta kohtus taas kõigi oma sõpradega. Etendus meeldis meile väga.
Etendus vaadatud tuli hakkata liikuma lasteaia poole. Bussipeatusesse jõudmiseks pidime jalutama läbi vanalinna, kus nägime nii mõndagi huvitavat. Seekord oli bussisõit natukene pikem kui muidu ja nii mõnelgi meist kippus uni silma pugema, aga olime vaprad ja pidasime vastu. Lasteaias ootas meid soe supp ja magustoit ning oma mõnusad voodid kus pikast matkast välja puhatud sai.
Sipsikud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar