Täna oli meil külas super kihvt (õp kommentaar) Margus Veenre, kes oli kaasa võtnud suure hulga erinevaid rahvapille, millest paljud olid valmistatud ise. Mees oskas rääkida väga köitvalt ja lastepäraselt - kõik kuulasid suud ammuli, isegi siis, kui ta sosistas.
Lapsed said kuulda väga erinevate pillide hääli. Kõik nad jäljendasid mingi putuka, looma, linnu või ilmastiku häält. Mõni pill isegi nuttis või naeris! Pikemas pilliloos pidid lapsed ära arvama, milline "elusolend" häält tegi. Ühes loos juhtus nii, et lapsed kõik kuulsid elevandi häält, mille peale härra Veenre teatas, et ta peab vist veel harjutama ;) Nimelt mängis tema hobuse häält...
Pille oli toodud ka Austraaliast, Filipiinidelt. Ühe pilli seest tuli hääl ainult siis, kui mängija kogu aeg koos pilliga hingas (eks küsige lastelt).
Kui näidati kuljuseid, teadsid lapsed kohe, mis need on: hobuse kaelakee!
Milline pill meelde jäi? Demi näiteks ütles, et kõige põnevam oli ise valmistatud karjapoisi viiul.
Seda meest tasub teinekordki kutsuda - tal oli koju jäänud veel suur hulk põnevaid pille!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar